Mida teha enne viiruste hooaega?
Artikli koostas: Triin Terasmaa
APPI APPI - ON VIIRUSTE HOOAEG!
Praegu räägitakse ja kirjutatakse, kuidas kätte on jõudnud viiruste hooaeg, sellel aastal veel eriti niiske, pime, sombune ja gripp hiilib iga nurga peal. Lõplikku kindlust ja täiuslikku tervise retsepti ei saa keegi lubada, et kui teed nii, siis haigeks ei jää. Gripp võib ju iga nurga tagant kraevahele hüpata! Lisaks on mõned inimesed vastuvõtlikumad kui teised.
ALUSTA TÄNA – SIIS VÕID JÄRGMISEL TALVEL
TERVE OLLA
Selleks, et Sinu keha suudaks viiruste hooajale kenasti vastu seista on vaja ennem seda pikema perioodi jooksul tervislikult toituda. Seda selleks, et kehal oleks viiruste hooajal olemas baas, millele toetuda. Igapäevaselt koormab organismi näiteks suitsetamine, alkoholi tarbimine (isegi 1 klaas päevas), kehavõõraste ühendite üha suurenev pealetung toidu ja kosmeetikavahenditega. Lisaks keskkonna ja merevee saastumine jm. Kui sellele lisandub veel ebatervislikust toitumisest tulenev koormus (toitainete puudus, põletikku soodustav ja keha koormav nn läänelik toitumine) siis see kõik nõrgestab organismi. Selle koormuse tõttu on nn haiguste perioodil viirusel kerge nõrgestatud kehas võimust võtta.
Organismi kaitsesüsteemi tuleb pidevalt toita, sest viimasel
hetkel ei jõu enam korralikult relvastuda. Kui Sa ei ole eelnevalt aasta
jooksul tervislikult toitunud, siis on täna viimane aeg alustada!
KUIDAS SAAME VALMISTUDA
Väga oluline on toiduga manustada pidevalt erinevaid vitamiine, mineraalaineid ja teisi toitaineid. Selle tagab see, kui menüüsse kuulub toitaineterikas ja puhas terviktoit. Kirju toidulaud peaks koosnema 30-st erinevast köögi- ja puuviljast nädalas. Rafineeritud saiad, leivad, makaronid, pitsad, pastad, magusad tooted sinna ei kuulu, nendest ei saa keha vajalikke toitained. Kui menüü koosneb viimati loetletud toidust, siis ei aita viimase hetke vitamiinid ning haigus pääseb kergesti võimule.
TERVISLIK TOIT (põletikuvastane) |
EBATERVISLIK TOIT (põletikku tekitav) |
KÖÖGIVILJAD; |
Friikartulid, rafineeritud leib, sai ja hommikusöögihelbed (mis pole tehtud täisteraviljast), makaronid ja kiirnuudlid; töödeldud liha, eelmaitsestatud liha, vorstid, singid, pelmeenid, hamburgerid ja pitsad ning muud näksid, näiteks kartulikrõpsud, saiakesed, küpsised, kommid, kohukesed ja magusad jogurtid, tort, jäätis, suhkur, piimašokolaadid, margariin, majonees ja enamus salatikastmeid, karastusjoogid, kofeiin, alkohol, hüdrogeenitud rasvad, rafineeritud õlid, lisaained toidus jne. |
Allikad:
Taavi Tillmann, (Londoni Ülikooli Kolledži epidemioloogia ja rahvatervise
osakond) ilmunud ajakirjas Eesti Arst 2018; 97(5):263–268.
Vihalemm, T., biokeemik, TÜ emeriitdotsent, Toitumisteraapia nr 1, “Saame
tuttavaks – oksüdatiivne stress”
Kirjuta esimene kommentaar